Liisa-Maria Lees: aeg on rääkida juhi vastutuse kõrval ka töötaja omast
Üha sagedamini näeme olukordi, kus juhi vastutus laieneb, kuid töötaja oma justkui taandub. Ideaal võiks olla suunatud hoopis tasakaalu poole, kirjutas Swedbanki personali- ja haldusdivisjoni juht Liisa-Maria Lees Äripäevas.
Juht ei saa elada töötaja eest tema sisemist elu ega kanda vastutust tema isikliku küpsuse eest, ütleb Liisa-Maria Lees.
Foto: Jake Farra
Viimaste aastate ideaalpilt näitab juhti kui segu visionäärist, coach’ist, psühholoogist ja inspireerijast. Juht peab olema justkui imeinimene – looma turvalisust, hoidma motiveeritust, märkama läbipõlemist, ennetama konflikte, toetama arengut ja looma tähendust. Temalt oodatakse empaatiat, strateegilist selgust ja inimeste sügavat mõistmist.
Eestis on läbipõlemine jõudnud tasemele, kus see mõjutab otseselt nii töötajate töövõimet kui ka ettevõtete võimet inimesi hoida. Värske uuringu järgi on 60% töötajatest viimase aasta jooksul kogenud läbipõlemise märke ning enam kui pool on selle tõttu kaalunud töökoha vahetamist.
Paljudes ettevõtetes nähakse töötervishoidu endiselt eelkõige seadusest tuleneva kohustusena. Samas näevad personalijuhid üha enam, et see võib olla oluline tööriist riskide ennetamisel, töökeskkonna parandamisel ja töötajate heaolu toetamisel.
Avalikkuses on viimasel ajal sagenenud lood vanemapuhkuselt naasvate töötajate ebaõiglasest kohtlemisest. Peresõbraliku tööandja märgise programmi sisupartner Ave Laas kirjutab Tööelu.ee-s, et probleem ei seisne niivõrd seadustes või üksikutes tööandjates, vaid laiemas juhtimispraktikas ja organisatsioonikultuuris.
Kui juhi suhtlus- ja juhtimisstiil muutuvad liialt masinlikuks, kaob töötaja ja juhi vahelisest koostööst inimlikkuse mõõde, kirjutas Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina möödunud nädalal Äripäevas.
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.