7 müüti, mis takistavad sinu arengut

Kuna inglise keeles tähendab supervision järelevalvet, kontrollimist, suunamist, juhtimist, võidakse vahel ka meil professionaalset supervisiooni samade tegevustega seostada. Arvatakse, et ju on ka siin tegemist kellegi töö ülevaatamise või isegi vigade otsimise ja hindamisega.

Tõde: tegelikkuses ei ole professionaalne superviisor ei juht ega ülemus, kes hindab superviseeritava tööd, vaid superviisor ja superviseeritav on võrdsed partnerid. Supervisiooni eesmärk ei ole anda hinnanguid, vaid pakkuda võimalust sügavamalt analüüsida ja mõtestada oma tööd, tööalaseid väljakutseid ja edusamme. Kõik selle nimel, et superviseeritav saaks oma tööd võimalikult hästi teha.

Tööst kolleegidega rääkimine on kindlasti väärtuslik, nagu ka coaching. Supervisioonil on siiski kindlad aspektid, mida kumbki neist ei kata.

Tõde: kolleegid võivad olla vajalikuks toeks, kuid nad on osa samast organisatsioonist ja kontekstist, mistõttu võivad nad jagada samu eelarvamusi, samuti on nad ilmselt olukorraga emotsionaalselt seotud. Kolleegiga on kindlasti hea veidi emotsioone maandada, kuid supervisioon saab pakkuda lisaks maandavale vestlusele erapooletut partnerlust, kus superviisor töötab sinu kasu silmas pidades. Superviisor oskab kasutada erinevaid tehnikaid, et teemasid sügavamalt uurida.

Coaching keskendub klassikalises mõttes enamasti eelkõige inimese või meeskonna arengueesmärkidele ja tulevikule. Minu kogemus näitab, et tihti ei saa meeskonnas kohe eesmärkidega töötmise juurde asuda, sest eelnevalt on tarvis hoopis teatud teemades selgust luua, ja siin tulevad appi supervisiooni tehnikad. Superviisori väljaõppesse kuulub ka coaching’u-õpe, nii saab superviisor vajadusel ka coaching’u meetodit kasutada.

Supervisiooni puhul on iseloomulik, et vahetut kasu saab küll see, kes supervisioonis käib, kuid lõppkasusaajad on kõik need, kellega see inimene töises rollis kokku puutub. Nii aitab supervisioon parandada töökoha sisekliimat, suhteid klientidega, partneritega jne.

Mõni professionaal, eriti juhtimistasandil, võib arvata, et supervisioon on peamiselt emotsioonide jagamiseks ega paku konkreetseid lahendusi.

Tõde: tegelikkuses on supervisioon struktureeritud protsess, kus kasutatakse erinevaid meetodeid sõltuvalt superviseeritava vajadustest ja superviisori käekirjast. See võib sisaldada praktilist juhtumianalüüsi, strateegilist mõtlemist, tööd lahenduste leidmiseks jms. Superviisori ülesanne on igal kohtumisel uurida, milline on kliendi vajadus ja sellest lähtuvalt pakkuda sobivaid võimalusi teemaga töötada – vaatamata sellele, kas küsimus puudutab emotsioone või praktilise küsimuse lahendamist.

Nii nagu igasuguse välise abi kaasamise puhul, esineb ka supervisiooni puhul arvamust, et selle kasutamine tähendab nõrkuse tunnistamist.

Tõde: tegelikult on just vastupidi – enesearenguks ja refleksiooniks aja võtmine on tugevuse märk. Selleks teadlikult aega planeerida võib olla ebamugav, kuid kõige edukamad spetsialistid ja juhid teavad, et mõtestamise aeg on oluline ja et üksi mõtestamine on kasulik, kuid koos professionaaliga on võimalik edasi liikuda oluliselt kergemalt ja kiiremini.

Supervisioon on alguse saanud sotsiaalvaldkonnast ja nn aitavates ametites töötavate inimeste toetamisest (nt terapeudid, nõustajad, sotsiaalvaldkonna töötajad), seega see teistele valdkondadele ei sobi.

Tõde: supervisiooni kasu on palju laiem. Supervisioon on väärtuslik kõigile juhtidele, personalispetsialistidele, õpetajatele, meditsiinitöötajatele ja teistele, kes töötavad inimestega. Supervisioon aitab mõista inimestevahelisi protsesse, organisatsioonis toimuvat, parandada suhtlemisoskusi ja suurendada teadlikkust oma mõjust teistele.