Juhtide ja meeskondade koolitaja Kaido Pajumaa jagab nõuandeid, kuidas luua meeskonnas selge arusaam vastutusaladest, et vältida nii üksteise töösse sekkumist kui ka n-ö hallide alade tekkimist.

- Mida suurem on läbipaistvus, selgemad ootused ja kõrgem psühholoogiline turvalisus üksteisega suhtlemisele, seda vähem tekib hallisid alasid, kirjutab Kaido Pajumaa.
- Foto: Erakogu
„See ei ole üldse minu vastutusala, miks ma sellega tegelen?"
Oled avastanud, et mingi oluline ülesanne jääb soiku, sest arvati, et keegi teine tegeleb sellega?
Need on tüüpilised märgid ebaselgetest vastutusaladest ja n-ö hallidest aladest meeskonnatöös. Deloitte´i 2019. aasta uuring näitas, et 65% töötajatest peavad oma tööülesandeid liiga laialivalguvaks ja halvasti määratletuks (Wigert & Harter, 2019).
Eriti terav on see probleem tööstusettevõtetes, kus erinevate osakondade koostöö on kriitilise tähtsusega.
Toon mõne näite:
a) müügiesindaja lubab kliendile tarnekuupäeva, konsulteerimata tootmisjuhiga;
b) tootearendus viib sisse muudatuse, informeerimata laohaldurit vajalikest uutest komponentidest;
c) turundus käivitab kampaania, rääkimata läbi müügiosakonnaga.
Need on vaid üksikud näited, kuidas ebaselged vastutusalad võivad viia konfliktide ja kaoseni.
Kuidas juhina luua selgust vastutusalades ja piirides? Kuidas saavutada see, et inimesed mõistaksid nii enda rolli kui ka teiste omi? Vaatame järgnevalt praktilisi viise ja tööriistu, kuidas seda teha.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Siit leiad 5 küsimust üks-ühele-vestluste pidamiseks!
Lean-põhimõtete ja coaching’u meetodite integreerimine üks-ühele-vestlustesse on lähenemine, mis on ennast tõestanud mitmetes rahvusvahelistes tootmisettevõtetes, aga selleks, et vestlused oleksid struktureeritud ja sisukad, tuleb lähtuda kahest põhilisest printsiibist.
25.-26. mail toimub taas Pärnu tarneahelakonverents, kus üks sessioon on pühendatud täielikult inimeste juhtimisele ja karjäärile. Sessiooni avaettekandes annab Mõttemaru psühholoog Andero Teras nõu, kuidas keerulisel ja muutlikul ajal õiged oskused ja inimesed kokku panna.
Sellest, et Eesti ettevõtete tootlikkust on tarvis arendada, oleme rääkinud juba mõnda aega. Arutelude keskmes on sageli just tootmisprotsessid ja nendega seotud optimeerimise ja arendamise meetodid. Mis on ka mõistlik, kuna seal on ettevõtte suurimad kulud.
Ajakadusid ehk raiskajaid tuvastada on palju raskem kui neid elimineerida. Me oleme oma igapäevastes tegevustes nii sees, et ei märka enam neid tegevusi oma töös, mis meie aega raiskavad. Üleliigsete liigutustega kaotame kergesti 20–30 % tööajast ehk päeva kuni poolteist iga nädal. Kuidas seda vältida? Toon välja mõne kasuliku nipi ja näite.
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”