Naisjuhtide tippu liikumine kogub hoogu: kiirendisse kandideeris rekordarv juhte

Ta oli noor, kiire, särav ja edukas – täpselt selline juht, keda iga organisatsioon ihaldab. Üheksa kuu pärast oli tema töö muutunud lahinguväljaks ja iga kohtumine ellujäämiskursuseks. See on lugu töökiusust, mis hiilib ligi tasa ja kus “tublidus” muutub lõksuks.

Sunniviisiline jõustamine ja kvoodid tegelikult ei lahenda naisjuhtide vähesuse muret, muutus peab tulema võimestamisest, haridusest ja ka tahtest, kirjutab juhtimiskoolitaja, coach ja personaliekspert Ülle Pind.

Äripäeva uus lugude sari “Naised tipus” toob lugejateni juhtide ja oma valdkonna tipptegijate persoonid, kes seni ei ole avalikkuse ees säranud või pildil olnud.

Naisjuhtide osakaal on küll aastate jooksul suurenenud, kuid just meestippjuhte on jätkuvalt rohkem kui naistippjuhte. Põhjuseid on mitu.

Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.