Suur galerii: aastakonverents keskendus töötamisele surve all
Möödunud nädalal toimunud Personalitöö aastakonverents lähtust põhimõttest, et surve all sünnivad teemandid, ja uuris, kuidas juhtida inimesi siis, kui maailm me ümber ei ole enam turvaline ja stabiilne. Aastakonverents tõi kokku personalivaldkonna spetsialistid üle Eesti.
Päeva avas lennundusekspert ja riigikogu liige Toomas Uibo, kes usub, et kõrgemale võib lennata nii karjääris kui ka piloodina lennukis. Kas surve all on keerulisem või hoopis lihtsam otsustada? Kas surve teeb otsustuprotsessid ebaturvaliseks või hoopis turvalisemaks?
Rahvastiku areng ja surve töökeskkonnas
Professor Ene-Margit Tiit analüüsis Eestis toimuvat demograafilist muutust ning selle mõju tööturu struktuurile ja personalitöö väljakutsetele. Ka tema nentis, et Eesti tööturg on surve all – tööealiste inimeste hulk väheneb, elanikkond vananeb ja nooremad põlvkonnad toovad tööellu täiesti uued ootused. Statistika ja trendid räägivad selget keelt: tulevikus ei saa tööandjad enam loota kvantiteedile, vaid peavad õppima looma kvaliteeti: paremat töötajakogemust, targemat töökorraldust ja suuremat väärtust iga inimese potentsiaalist.
Tööelu ja ärevus – teaduspõhine vaade
Kliinilise psühholoogia lektor ja heaolu-uuringute teadur Kätlin Anni keskendus surve ja ärevuse seostele tööelu kontekstis.
Ta selgitas, kuidas tööandjana toetada inimesi, kellel on hirm tuleviku ees – olgu see seotud sõja, koondamise, inflatsiooni või lihtsalt ebakindluse tundega, ja kirjeldas, miks sama ebakindel maailm mõjutab erinevaid töötajaid väga erinevalt, tuginedes Eesti suurandmetele isiksuse, ametite ja rahulolu seostest.
Roheoskused kui surveallikas või kasvuvõimalus
Haridus- ja Noorteameti roheoskuste programmi eestkõneleja Age Leedo kirjeldas, kuidas ülemaailmne fookus kliimamuutustele ja jätkusuutlikule arengule on toonud ettevõtetele kaasa uue ja vältimatu surve – vähendada keskkonnamõju, täita kasvavaid nõudeid ja luua väärtust pikas perspektiivis. See surve ei ole enam ajutine trend, vaid osa ettevõtete igapäevasest reaalsusest.
Age sõnul on just personalijuht see, kes aitab luua teadmiste, oskuste ja hoiakutega tööjõu, mis suudab rohepöörde nõudmisi mõista, nendega toime tulla ja neid ettevõtte arenguks kasutada. Roheoskuste teadlik integreerimine personalipraktikatesse muudab surve juhtimises selgemaks, toetab töötajate kindlustunnet ja aitab suunata organisatsiooni jätkusuutlikuma tuleviku poole.
Kuidas suunata tähelepanu olulisele surve tingimustes
Juhtide coach’id ja koolitajad Ruti Einpalu ja Raimo Ülavere analüüsisid, miks teadmine ei muutu automaatselt tegevuseks – eriti surve all.
Tänapäeva juhid elavad pidevas pingeväljas – ootused, eesmärgid ja teadmised kohtuvad ajapuuduse, väsimuse ja muutuste keerisega. Me teame, mida tuleks teha, aga sageli jääb see teadmine teoks tegemata. Miks head kavatsused ei muutu püsivateks harjumusteks? Kuidas suunata tähelepanu tõeliselt olulisele, luua süsteeme ja keskkondi, mis toetavad käitumuslikku muutust meeskondades, ning teha teadlikke valikuid, mis aitavad keskenduda olulisele, lastes samal ajal lahti ebaolulisest.
Juhtimine ja ärevus VUCA-maailmas
Juhtimis-coach Merle Viirmaa vaatles moodsat juhtimist läbi VUCA-prisma (Volatility, Uncertainty, Complexity, Ambiguity) – kuidas juhina säilitada enesekindlus ja autentsus keset pidevaid muutusi, tehnoloogilist tormijooksu ja kasvavat survet?
Tänapäeva juhid ei vastuta enam ainult numbrite ja tulemusnäitajate eest, vaid ka meeskondade emotsionaalse kliima ja psühholoogilise turvatunde eest. Kuidas personalijuhid saavad toetada juhte, kes peavad juhtima ärevust sama palju kui inimesi? Miks enesejuhtimine, teadlik kohalolu ja empaatia on muutunud juhi tööriistakasti keskseks osaks ning kuidas nendeta pole võimalik olla tõeliselt tulemuslik?
Hetkel kuum
Pere- ja töötajasõbralikkus pingelises majanduses
Keskkonnaagentuuri personalijuht Kristel Fauštein tõi fookuse pere- ja töötajasõbralikkusele kui strateegilisele vahendile survega toimetulekul – mitte pelgalt hüve pakkumisele, vaid kultuuri osana, mis toetab pikaajalist tulemuslikkust.
Kuidas hoida inimesekeskset mõtteviisi ajal, mil surve eelarvetele ja efektiivsusele kasvab? Arutleti, miks pere- ja töötajakeskne lähenemine organisatsioonis ei ole lisakulu, vaid strateegiline investeering, ja kuidas see tasub end ära nii inimeste heaolu kui ka tulemuste vaates. Kuidas sellist töökultuuri hoida ja kasvatada, kui majanduses on pingelised ajad ja ressursid piiratud?
Organisatsioonikultuur ja avalik surve mõju
Statistikaameti personalijuht Annika Kitsing avas, kuidas avalikud trendid ja surve mõjutavad organisatsioonikultuuri ja inimestevahelisi suhteid. Kuidas pöörata kriisiolukord arenguvõimaluseks, rahustada ärevust ja taastada meeskondade töövõime olukorras, kus avaliku surve mõjuväljas tegutsemine on kujunemas uueks normaalsuseks?
Tööõigus 2026: oluline iga personalijuhi jaoks
2026. aastal jõustub tööõiguses hulk muudatusi, mis mõjutavad töölepinguid, töökorraldust, paindlikkust ja tööandja vastutust. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor Gaabriel Tavits tõi kuulajateni kõige olulisemad tööõiguse aspektid, mida iga personalijuht peab teadma, et olla muudatusteks valmis.
Päeva juhtis Viru Keemia Grupi personalijuht Kaija Teemägi.
Konverentsi raames toimus ka 2025. aasta personalitöö edendaja väljakuulutamine, tänavu viis väärika tiitli koju Bolti tasustamisvaldkonna juht Evert Kraav, tema panust Eesti personalivaldkonna arengusse hindas žürii üksmeelselt väga kõrgelt.
Allolevast meeleolukast fotogaleriist saad aimu, mis kohapeal täpselt toimus. Hetki püüdis fotograaf Jarmo Järvsalu.
Enimloetud
4
Kui töötaja keskmine palk on 2500 eurot, maksab 30-liikmelise tiimi tunnine jutukoosolek 470 eurot
5
Viimased uudised
Seadus nõuab, et igas koolis peab olema psühholoog, kuid päris elus puudub ta pooltes koolides
Üritused
Hetkel kuum
Kui töötaja keskmine palk on 2500 eurot, maksab 30-liikmelise tiimi tunnine jutukoosolek 470 eurot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele