“Inimesed pole probleem – süsteem on.” Kvaliteedijuhtimine on ettevõtte nähtamatu mootor
Sageli arvatakse, et kvaliteedijuhtimine tähendab vaid riiulis tolmu koguvat käsiraamatut või sertifikaadi hoidmist. Tegelikult on see aga ettevõtte süsteemse toimimise vundament, mis aitab hoida protsessid efektiivsed, kliendid rahul ja “kodu korras”.
Saatejuht Helen Klettenberg ja kvaliteedijuhtimise ekspert Silja Nurmse.
Foto: Rain Jüristo
Kvaliteedijuhtimise ekspert Silja Nurmse rõhutab, et inimesed ei ole kunagi probleem, süsteem on probleem. “Kvaliteedijuhtimine peab jõudma tegevjuhi pähe. Juht peab olema huvitatud protsesside parendamisest.”
Saates “Fookuses: tark tööstus” pakume kuulamiseks nelja lõiku viimasel sügis- ja kevadhooajal salvestatud saadete nendest hetkedest, kus on fookuses muudatuste juhtimine ja inimesed.
Kai Saard käis töövarjuks parima juhi konkursi finalistil!
Kuidas juhitakse Eestis rahvusvahelist tehnoloogiahiidu, kus töötavad inimesed enam kui 70 rahvusest? Milline on juhi vastutus keskkonna, inimeste ja äri ees?
Olen pea veerand sajandi jooksul saanud töötada personalijuhina väga erinevates organisatsioonides ja väga erinevate juhtidega. Mitte keegi neist ei ole õppinud juhtimist. Juhiks on saadud enamasti tugeva ekspertsuse tõttu oma valdkonnas, tänu silmapaistvatele organisatoorsetele võimetele või muudele isikuomadustele, mis on toetanud karjääriredelil ülespoole liikumist.
Eestis veel vähetuntud tugevuspõhine juhtimine toob tulemusi ja aitab vältida inimeste läbipõlemist, kirjutab Tele2 kliendiväärtuse kasvatamise analüütik Melody Nirk.
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.