Vale arusaam empaatiast kui lõputust mõistmisest ja kaasaelamisest võib töötada juhi või spetsialisti vastu, tekitades hoopis kurnatust ja distantseerumist.
Personali- ja meeskonnajuhtimise maailmas on emotsionaalne intelligentsus sama oluline kui strateegiline planeerimine või finantsjuhtimine. Kadri Mägi-Lehtsi sõnul on empaatia juhtimises võimas tööriist, kuid valesti kasutatuna võib see viia ka kaastunde väsimuseni.Miks aga empaatia nõuab teadlikku arendamist ja millal on tark seda hoopis piirata, et kaitsta nii enda kui ka meeskonna töövõimet?
Kui räägime edust juhtimises, siis mida me tegelikult mõõdame? Kas see on innovatsiooni kiirus, kasumimarginaalid või töötajate pühendumus? Või hoopis võime viia inimesed sinna, kuhu nad ei osanud unistadagi?
Antropoloogia Keskuse tegevjuht Jaanika Jaanits juhatab organisatsioonikultuuri teemalise nõuandeloo sisse pildikestega töökeskkondade igapäevaelust – argiste kirjeldustega, mida ta on organisatsioone uurides ja konsulteerides ise kuulnud-näinud ja kogenud.
Inimesed hindavad juhina inimest, kes oskab olla sõbralik ja mõistev, kuid säilitab siiski oma autoriteedi. Piiri saab õigesse kohta tõmmata ainult juht ise, kirjutab Elisa grupi meelelahutuslahenduste juht Joosep Põllumäe.
Töötajatest hoolimine ei tähenda seda, et juht peaks astuma sõbra, arsti või psühholoogi rolli, kirjutab Elisa suhtekorraldusjuht ja juhtimiscoach Marika Raiski.
Kohtla-Järvel asuv TNC-Components on üks suurimaid mööblikomponentide, köögi- ja vannitoamööbli ning garderoobide tootjaid Eestis. Selles, et üle 20 aasta tegutsenud ettevõte saaks usinalt kasvada ja areneda, on oma roll ka töötukassa Ida-Virumaa osakonnal. Just nende abil leitud inimestega on tänaseks täidetud suurem osa töökohtadest, mida on ettevõttes ühtekokku 115.